UUDISED

Elatisraha miinimum on 2018. aastal 250 eurot kuus

02.01.2018

Alates 1. jaanuarist 2018. a tõusis Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alamäär, milleks on 500 eurot kuus ja seega on miinimumsummas elatisraha ühe lapse kohta 250 eurot kuus (perekonnaseaduse kohaselt pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära).

Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 9. juuni 2017. a lahendis on kokku võetud kogu senine elatise valdkonna kohtupraktika

09.06.2017

Eelpool nimetatud Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsusega on võimalik tutvuda alljärgneval veebiaadressil: https://www.riigikohus.ee/lahendid?asjaNr=3-2-1-35-17

Täitemenetlusaegne elatisabi on ühe lapse kohta kuni 100 eurot kalendrikuus

02.01.2017

01.01.2017. aastal jõustus perehüvitiste seadus, mille kohaselt maksab riik täitemenetlusaegset elatisabi ühe lapse kohta kuni 100 eurot kalendrikuus.

Kõigepealt peab lapsevanem pöörduma elatise nõudega kohtusse. Kui kohus on elatise välja mõistnud ja kohustatud isik seda tasuma ei hakka, saab teine lapsevanem pöörduda kohtutäituri poole täitemenetluse algatamiseks. Juhul, kui kohtutäitur pole nelja kuu jooksul alates täitemenetluse algatamisest suutnud elatisenõuet täita, on õigustatud lapsevanemal võimalus esitada kohtutäiturile avaldus täitemenetlusaegse elatisabi saamiseks. Lapsevanemale täitemenetlusaegse elatisabi maksmisega astub riik ise võlgniku asemele ning maksab tema eest elatist, mis on kuni 100 eurot lapse kohta ühes kuus.

Riigipoolse täitemenetlusaegse elatisabi saamine peaks kindlasti julgustama lapsevanemaid elatise nõudega kohtusse pöörduma isegi juhul, kui on teada, et kohustatud isik tõenäoliselt elatist maksma ei hakka ja tal puudub ka sissetulek ja vara, mille arvelt saaks kohustust täita.

Õigusbüroo Prommik & Partnerid juhtivpartner ja jurist Karin Prommik osales lektorina 2. juunil 2016. a Tartus Raesaalis lasterikastele peredele mõeldud seminaril „Elatis lapsele“

03.06.2016

Seminaris „Elatis lapsele“ käsitleti põhjalikult kõige olulisemaid elatise valdkonna küsimusi uuema Riigikohtu praktika näiteid kasutades.

Seminaris käsitleti alljärgnevaid teemasid:

- Kes on kohustatud elatist tasuma?
- Kui suures ulatuses peab elatist tasuma?
- Kuidas esitada kohtusse elatise nõuet?
- Kuidas elatist suurendada ja vähendada?
- Kuidas nõuda elatist tagasiulatuvalt?

Elatise vähendamine kui lapse isal on veel ülalpeetavaid teiste laste näol

18.04.2016

Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 13.04.2016.a otsus nr 3-2-1-17-16 käsitles elatise vähendamist kui lapse isal on veel ülalpeetavaid teiste laste näol.

Eelpool nimetatud lahendis Riigikohus leidis, et:

Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-s 1 sätestatud määra mh juhul, kui vanem on töövõimetu või kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Seega annab teiste laste olemasolu alust elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud alammäära üksnes juhul, kui elatise väljamõistmine alammääras tooks kaasa laste ebavõrdse olukorra.
Selleks tuleb vanemal, kes laste ebavõrdsele olukorrale tugineb, esile tuua, kohtul aga tuvastada, millised on kohustatud vanema iga lapse vajadused ja võimalused neid vajadusi rahuldada, sh milliste vahendite arvel neid vajadusi rahuldatakse. Kuna laste ülalpidamise kohustus on mõlemal vanemal, siis tuleb laste vajaduste ja varalise kindlustatuse üle otsustamisel arvestada ka nende emade panust laste ülalpidamisse.
Kui ülalpidamiseks kohustatud vanemal on sissetulekuid, mis võimaldavad tal maksta lastele elatist enese tavalist ülalpidamist kahjustamata, ei ole alust mõista elatist välja alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud alammäära. Olukorras, kus ülalpidamist andma kohustatud vanem varjab oma sissetulekuid või sissetuleku suuruse tuvastamine ei ole muul põhjusel võimalik, saab vanema varalise seisundi hindamisel mh arvestada tema elustandardiga.
Riigikohus rahuldas kassatsioonkaebuse osaliselt ning saatis asja ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 13.04.2016.a otsusega nr 3-2-1-17-16 saab tutvuda alljärgneval veebiaadressil: http://www.nc.ee/?id=11&tekst=RK/3-2-1-17-16

Õigusbüroo Prommik & Partnerid osales koostöös Naiste Tugi- ja Teabekeskusega projektis „Üksikvanemate huvide kaitseks - ühiskonna nõrgema osa vaesuse vähendamine"

02.04.2016

Projekti „Üksikvanemate huvide kaitseks - ühiskonna nõrgema osa vaesuse vähendamine“ raames viisid MTÜ Balti Uuringute Instituudi analüütikud 2016. aasta kevadel üksikvanemate hulgas läbi uuringu eesmärgiga saada rohkem infot üksikvanemate olukorra ja laste ülalpidamisega seotud probleemide kohta. Tegemist on esimese omataolise pilootuuringuga Eestis, mille eesmärgiks on anda lühiülevaade üksikvanemate olukorrast Eestis ning tuvastada need üksikvanematega seotud teemavaldkonnad, mis vajavad edasist süvitsi uurimist.

Lisaks viis Naiste Tugi- ja Teabekeskus projekti „Üksikvanemate huvide kaitseks - ühiskonna nõrgema osa vaesuse vähendamine“ raames veebruaris ja märtsis 2016 läbi üksikvanemate hulgas internetiküsitluse. Õigusbüroo Prommik & Partnerid osales Naiste Tugi- ja Teabekeskuse kaudu eelpool nimetatud projektis juristi nõuannetega ning koostas elatise teemalisi infomaterjale.

Projekti „Üksikvanemate huvide kaitseks - ühiskonna nõrgema osa vaesuse vähendamine“ uuringuaruanne on leitav veebileheküljel aadressil: https://www.ibs.ee/publikatsioonid/lapse-ulalpidamiskohustuse-taitmine-uksikvanemaga-perekonnas/

01.03.2016. a jõustus täitemenetluse seadustiku muudatus, mida saab kohaldada elatise võlgnikele

02.03.2016

Kui võlgnik ei ole lapse elatise sissenõudmiseks algatatud täitemenetluse ajal maksnud kolme kuu jooksul korrapäraselt elatist ja kohtutäituril ei ole õnnestunud seda sisse nõuda võlgniku vara arvelt, võib kohus sissenõudja nõusolekul ja kohtutäituri avalduse alusel, millele on eelnenud võlgniku hoiatamine, määrusega tähtajatult peatada järgmised õigused ja järgmiste lubade kehtivuse:

1) jahipidamisõigus;

2) mootorsõiduki juhtimisõigus;

3) relvaluba ja relvasoetamisluba;

4) väikelaeva ja jeti juhtimisõigus;

5) kalastuskaart.

01.10.2015 jõustus perekonnaseaduse muudatus, mille kohaselt on kõrgkoolis õppival täisealisel lapsel õigus nõuda elatist

02.10.2015

Perekonnaseaduse kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps ning laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.